Tsitrusviljade väetamise põhimõtted:
1. Väetada vastavalt tsitruseliste vanusele, jõulisusele ja saagikusele.
Tsitrusviljapuude eluea jooksul on kasv ja viljumine, vananemine ja uuenemine ning maapealne ja juurestik sageli vastandumises ja ühtsuses, mis kõik teatud tingimustel muunduvad. Väetamisel tuleks tähelepanu pöörata vanuseperioodi muutustele, näiteks noorte puude staadium on vegetatiivne kasvuperiood ning põhiline peaks olema lämmastikväetis ning sillutatud fosfor ja kaalium. Lämmastikväetist tuleks anda vähem jõulistele puudele ja rohkem nõrkadele puudele. Rohkem vilja kandvaid puid tuleks anda piisavalt väetist, et saada rohkem suuri vilju ja tõsta kauba väärtust. Toitumine peaks olema tasakaalustatud, vastavalt kasvupotentsiaalile ja kogusele, mõistlikult määrama väetise kogust, järgima põhimõtet "söö vähem ja söö rohkem", iga väetamine ca 1-4 taalriga, tsitrusviljade võra võib kasutada rohkem ja noori puid vähem kasutada, mis soodustab viljapuude kasvu ja väldib liigset väetamist.
2. Väetise kasutamise parandamiseks väetage vastavalt väetise liigile ja iseloomule.
Osa pinnasesse antavast väetisest on vihmaga märjaks või mulla poolt ebaefektiivseteks toitaineteks fikseeritud, teine osa aga lagunenud ja lendunud, mistõttu ei saa viljapuud seda täielikult omastada ja ära kasutada. Väetise kasutusmäär on üldiselt 20%-50%. Erinevat tüüpi väetiste puhul on ka nende kasutusmäär erinev, nii et vastavalt väetise olemusele tuleks tsitrusviljade kasvu ja arengu vajaduste õigeaegseks rahuldamiseks kasutada sobivat meetodit, nagu sügav või pinnapealne manustamine.
Üldine orgaanilise aine väetis või bioloogiline väetis, sügavale laotamiseks, harimisel horisontaalse juure sügavale juure, liitväetist kasutatakse tavaliselt madalal pinnal, seda on mugavam puistata, kergesti tekitada ujuvaid juuri, kergesti mõjuv väljastpoolt maailmas.
3. Väetada vastavalt kliimale.
Tsitrusviljade juurte toitainete omastamist mõjutavad otseselt sellised tegurid nagu temperatuur ja niiskus, sest temperatuur (õhutemperatuur, mullatemperatuur) ja niiskus mõjutavad otseselt juurte füsioloogilist aktiivsust ja mulla mikroorganismide tegevust, mõjutades seeläbi transformatsiooni, transporti ja imendumist. väetiste maht mullas. Kui muld on kuiv, on enne keemilist väetist kõige parem kasta või anda vett ja väetist, et juurestik saaks kergemini toitaineid omastada, tagada mulla niiskustasakaalu ja vältida juurte murdumist, mis on tingitud liiga pinnase pragudest. kuiv, mis võib kergesti põhjustada viljapuude kehva kasvu.
4. Väetada vastavalt mullatingimustele.
Erinevate muldade viljakus ning füüsikalised ja keemilised omadused on üsna erinevad ning loopealne on kobe ja viljakas, hea läbilaskvusega, sobivad orgaanilised ja anorgaanilised väetised. Punasavimuld ja kollasavimuld on kompaktsed, kergesti tihendatavad, vähem orgaanilist ainet ja halva läbilaskvusega.
5. Teaduslik väetamine vastavalt tsitruseliste lehtede ja mulla analüüsi tulemustele.
Vastavalt lehtede ja mulla toitaineseisundile ning viljapuude erinevatel kasvu- ja arenguperioodidel toitainete vajadusele juhitakse väetamist ning puu toitainevajaduse õigeaegseks rahuldamiseks antakse toitaineid sisaldavaid väetisi ning vähendada väetise raiskamist.
Vastavalt tsitruseliste lehtede defitsiidi sümptomitele tuleks leheväetist mõistlikult täiendada ning mulla parandamiseks ja juurte edendamiseks, juurte elujõulisuse parandamiseks kasutada orgaanilist väetist või bioorgaanilist väetist ning juurestik peaks toitaineid terviklikumalt omastama. Magneesiumi- ehk tsingi- või mangaanipuudust või fosfori- ja kaaliumipuudust vms tuleks vastavalt tegelikule olukorrale täiendada leheväetisega ja talveväetisega. Lehestiku toitumise kasutamisel ei saa aga juba toitainete puuduse sümptomitega lehed taastuda ning haigusnähtude teket saab ära hoida rohkemate lehtede puhul.
6. Väetada vastavalt fenoloogilisele perioodile.
Erinevatel fenoloogilistel perioodidel on erinev toitainevajadus, mistõttu on vaja pöörata tähelepanu teaduslikule väetamisele vastavalt fenoloogilisele perioodile ja tsitrusviljade kasvule. Näiteks kõrge lämmastikusisaldusega liitväetist tuleks anda kevadvõrsete faasis ja sügisvõrsete faasis, et uus võrse pumbataks kiiresti ning lehed veniksid välja ja muutuksid kiiresti roheliseks. Pärast uute võrsete roheliseks muutumist ja iselõikumist võib lehepinnale pritsida kõrge kaaliumisisaldusega leheväetist, näiteks võib õitsemise ja noorviljade faasis lisada tasakaalustatud kompleksväetist, kui õite hulk on suur, kõrge lämmastikusisaldusega kombineeritud väetist saab sobivalt täiendada ja väikese õitekoguse korral kasutada kõrge kaaliumisisaldusega liitväetist, et taastada puu potentsiaal ning soodustada noorte tsitrusviljade rohelust ja laienemist. Samal ajal on lehepinnale lisatud vabad aminohapped, leheväetis + kaaliumdivesinikfosfaat.
Ajavahemikus maist juulini tuleks noortele viljadele lisada 2-3 korda põllumajanduslikku kaaliumsulfaati või kaaliummagneesiumsulfaati, mis võib tõhusalt vältida suviste võrsete väljatõmbamist ja soodustada noorte viljade ühtlast paisumist. Lehestiku vaheldumist täiendatakse kõrge kaaliumisisaldusega leheväetise, kaltsiumisisaldusega leheväetise ja kalavalgu väetise või haruldaste muldmetallide aminohapetega, mõju on parem. Kui viljapuude lehed on juuni alguses kuni keskpaigas heledad, võib sobivalt anda väikese koguse tasakaalustatud kompleksväetist või kõrge kaaliumisisaldusega ühendväetist. See võib tõhusalt vältida puu toitainete puudusest tingitud puuviljade väljalangemist ja viljad on kasulikud puuviljade paisutamiseks. Eelkõige tuleks tähelepanu pöörata viljapuudele, mis kasutavad võrsete tõrjeks võsutõrjevahendeid, või rohkemate viljadega tsitrusviljadele.
Ülaltoodud on kokkuvõte tsitruseliste väetamise põhimõtetest ja puuviljakasvatajad, kes tsitruselisi istutavad, saavad neile väetamise põhimõtetele tähelepanu pöörata ja seejärel väetamist koos tegeliku istutusolukorraga standardida. Põllumajandustootjad peaksid rohkem tähelepanu pöörama mõne biostimulandi lisamisele väetamisele, nagu Algamas, AminoCa jne. Merevetikaekstrakti väetis võib tsitrusviljade kasvu oluliselt stimuleerida.